ÕPPEJÕUD on autonoomne ekspert, kes end karjääri jooksul süsteemselt täiendab ning teadusvaldkonna õpetamistegevust arendab.
OSAKONDADE roll on luua keskkond õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks, arendades valdkondlikku õppimise- ja õpetamiskultuuri.
AKADEEMIA roll on võimestada interdistsiplinaarset koostööd õppimise- ja õpetamiskultuuri ühisosa mõtestamiseks.
ÜHISKONDlikke protsesse saab mõjutada ülikool teadus- ja õpetamistegevuste ning koostöö ja kaasamise kaudu.
Õppejõud on oma valdkonna ekspert ning oluline on toetada tema kujunemist õpetamise eksperdiks.
Õpetamise olulised põhimõtted on kirjas ELA hea õpetamise tavas.
Õpetamisel ning ainekursuse programmi loomisel pakuvad sisulist tuge vahetu juht ja õppekava juht, metoodilist tuge haridustehnoloog ning õppedisainer.
Võimaldab kolleegidel üksteist toetada ning ergutab kogemustest õppima. Ringe luuakse selleks, et üheskoos lektori/õpetaja jt rollides areneda, keerukatele situatsioonidele lahendusi otsida ja jagada õnnestumisi.
Esimesed ringid käivituvad 2024. a lõpus uutele õppejõududele ning inglise keelt kõnelevatele lektoritele.
Seminarid toimuvad 2x aastas. Seminaridel arutatakse õppekava arenduse ning õpetamise ja õppimise teemade üle laiemalt vastavalt esilekerkinud vajadustele.
Õppejõudude tunnustamiseks kasutatakse erinevaid võimalusi:
ametlik tunnustussüsteem (kolleegi tunnustamine, aasta õppejõu valimine, lõputööde juhendajate tunnustamine)
väärtustepõhine tunnustamine õ-a lõpus (erinevad kategooriad);
igapäevane jooksev märkamine ja kolleegidevaheline (sh juhipoolne) tunnustamine.
Järjepidevalt leitakse viise majasiseseks kui ka üleriigiliseks tunnustamiseks (nt aasta õpetaja gala, kvaliteedimärgisega kursuste esiletoomine jm konkursid).
Tööalane juhendamine toimub vahetu juhi ja õppekava juhi koostöös. Oluline on pakkuda asjakohast tuge nii uutele kui ka kogenud õppejõududele.
Personalijuhi ja õppedisaineri eestvedamisel toimuv süsteemne arengu toetamine, mille raames kaardistatakse erinevad toetusmehhanismid, jälgitakse ja suunatakse nende toimimist.
Erinevad (ELA välised) võrgustikud pakuvad võimalust professionaalseks enesetäiendamiseks, koostööks, kogemuste ja praktikate jagamiseks.
Osaletakse erinevates erialastes (lennujuhid, piloodid) võrgustikes, tehakse koostööd teiste kõrgkoolidega Eestis ja välismaal.
Õppejõududele luuakse enesetäiendusvõimalusi sisekoolituste ja väliskoolituste näol, lisaks pakutakse individuaalset metoodilist nõustamist õppedisaineri ja haridustehnoloogi poolt.
Täiendkoolituste aluseks on lennundusalased regulatsioonid ja karjäärirajast tulenevad nõuded.
Fookused lepitakse kokku aasta alguses (sisend arenguvestlustelt). Koolitused pannakse kirja ELA ülesesse täiendkoolituste kavasse.
2024-2029 toimub suur hulk õpetamisalaseid oskuseid toetavaid koolitusi KVARA programmi raames.
Atesteerimissüsteem toetub akadeemilise töötaja töösuhete eeskirjale. Akadeemiliste töötajate atesteerimise toimub minimaalselt kord 5 aasta jooksul. Atesteerimise süsteemi haldab personalijuht. Atesteerimisprotsessi toetab õppedisainer.
ELA visiooniks olla ELA on arvestatav teadus- ja arenduspartner oma huvirühmadele. Teadustöö tegemist käsitletakse karjääriraja olulise osana ning professionaalse arengu toetajana. Teadustöö tulemusi on oluline integreerida õppetöösse.
Ouline on arendada tudengite teadustöö tegemise ja uurimisalaseid oskuseid. Lähiaastate fookuses on lõputööde kvaliteedi tõstmine ning juhendajate juhendamisoskuste arendamine.
Teadustöö tegemisel pakuvad tuge inimteguri (kvalitatiivsed meetodid) ja kestlikkuse lektor (kvalitatiivsed meetodid).
Mitteformaalseid töögruppe moodustatakse vajaduspõhiselt esilekerkinud küsimuste ja teemade lahendamiseks.
Ühe mentori ja mentee koostöösuhe pikkus on soovitavalt üks aasta, toimuvad regulaarsed kohtumised mentori ja mentee vahel. Mentorlus on koostöösuhe, mis aitab avada mentee potentsiaali, mis inspireerib ja toetab menteed tööalaste ja isiklike eesmärkide saavutamisel.
Seni on mentorlussüsteem olnud suunatud uutele töötajatele. Edaspidi võiks rakendada õpipartnereid professionaalse arengu toetamiseks ka hiljem, st kogenuma kolleegi tugi ja juhendamine võiks olla saadaval nii alustavale kui ka karjäärirajal edasi liikuvale õppejõule.
Tagasiside on õppejõule oluline, et arendada ja täiustada oma õppeainet ja õpetamisoskusi. Tagasisidet saab õppejõud nii tudengitelt (tagasisideküsitlus), juhilt (arengu- ja hindamisvestlus), õppedisainerilt (tunnivaatlused, konsultatsioon), kui ka kolleegilt (koos õpetamine, tunnivaatlused).