Autoriõigustest
Koostanud Martin Pedosk | jurist | Eesti Lennuakadeemia
Koostanud Martin Pedosk | jurist | Eesti Lennuakadeemia
"Igapäevaelus ümbritseb meid mitmesugune vara. Tavaliselt märkame esmapilgul materiaalseid vahendeid, nagu autod ja majad. Tegelikult leidub meie ümber ka mittemateriaalset vara, mis avaldub peamiselt oskusteabe ja loominguna. Sellist mõttetegevuse tulemust nimetatakse intellektuaalomandiks (IO)." [1, lk 6]
"Intellektuaalomand: inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomand hõlmab autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi, leiutisi, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, ärisaladusi, sordikaitset, domeeninimesid, päritolutähiseid, mikrolülituse topoloogiaid ja kõlvatut konkurentsi." [1, lk 6]
"Intellektuaalomandi õiguse eesmärk on kaitsta teadmisi, et seeläbi ergutada ja edendada loometegevust. Maailmas oleks palju vähem leiutajaid ja autoreid, kui nad oma pingutustest mingisugustki kasu ei saaks. See tooks endaga kaasa selle, et me ei saaks enam nautida sellises koguses raamatuid, muusikapalu, kunsti ning uuenduslikke leiutisi, nagu me senini harjunud oleme. Samuti ei investeeriks tööstusharud suuri summasid uute toodete uurimistöösse ja arendustegevusse, kui nad poleks veendunud, et nende leiutised võimaldavad tehtud kulutused tagasi teenida. Seega on intellektuaalomand lisaks selle loojale kasulik ka avalikkusele." [1, lk 6]
"Autoriõigus kaitseb kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autoreid nende teoste loata kasutamise eest. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ei ole vaja seda kuskil registreerida ega täita mingeid formaalsusi.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused võimaldavad autoril kaitsta enda teose mainet ning varalised õigused saada majanduslikku kasu teose kasutamisest. Üldine põhimõte on, et teine isik võib teost kasutada vaid autori nõusolekul. Eestis kehtib autoriõigus üldjuhul autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
Näide. Kirjanik Ernest Hemingway teosed on Eestis autoriõigustega kaitstud kuni aastani 2031.
Eestis reguleerib autoriõigusi autoriõiguse seadus.." [1, lk 7]
"Autoriõigusega kaasnevad õigused tulenevad autoriõigusega kaitstud teosest ja on tihedalt seotud autoriõigusega. Nimetatud õigused hõlmavad teose esitajate (tantsijate, näitlejate, muusikute jne), fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse pakkujate õigusi. Autoriõigusega kaasnevad õigused tekivad teose üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Teine isik võib teost kasutada endiselt vaid autori loal. Autoriõigusega kaasnevad õigused kehtivad 50 aastat alates teose esmakordsest esitamisest, salvestamisest või edastamisest.
Näide. Pjotr Tšaikovski teoste autoriõiguste kaitse on lõppenud, kuid Viini filharmoonikute õigused Tšaikovski loomingu paarikümne aasta taguse kontserdi esitusele kehtivad.
Eestis reguleerib autoriõigusega kaasnevaid õigusi autoriõiguse seaduse 8. peatükk." [1, lk 7]
"Eesti autoriõiguse seadus sätestab näidisloetelu autoriõigusega kaitstavatest teostest. Selle kohaselt on autoriõigusega kaitstud:
• ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mistahes väljendusvormile;
kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; draama- ja muusikalised draamateosed; muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
koreograafiateosed ja pantomiimid;
audiovisuaalsed teosed;
maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
skulptuuriteosed;
arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
tarbekunstiteosed; disaini- ja moekunstiteosed;
fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
õigusaktide projektid;
standardid ja standardite kavandid;
arvamused, retsensioonid, eksperdihinnangud jms;
tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid) ja muud teosed." [6, lk 18-19]
NB!
"Kasutades teiste autorite teoseid enda teaduslikes tekstides tuleb alati silmas pidada korrektset viitamist, vastasel juhul võib tegemist olla plagiaadiga." [1, lk 19]
"Teose idee ei ole autoriõigusega kaitstud." [1, lk 19]
"Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
ideed, kujundid, mõisted, teooriad, protsessid, süsteemid, meetodid, kontseptsioonid, printsiibid, avastused, leiutised;
rahvaloominguteosed;
õigusaktid ja haldusdokumendid ning nende ametlikud tõlked;
kohtulahendid ja nende ametlikud tõlked;
riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümboolika;
päevauudised;
faktid ja andmed;
ideed ja põhimõtted, millel rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
Autoriõigusega ei saa kaitsta otseselt teose sisu, vaid teose välist vormi. Seega ei kaitse autoriõigus mitte seda, mida öeldakse, vaid seda, kuidas öeldakse.
Näide. Näidend, milles kirjeldatakse rivaalitsevatest perekondadest pärit kahe noore traagilist armastuslugu, ei riku autoriõiguseid. „Romeo ja Julia” etendamine ilma originaalautorile viitamata aga rikub." [1, 19-20]
"Autoriõiguste rikkumine tähendab eespool mainitud autori isiklike või varaliste õiguste rikkumist. Isiklike õiguste rikkumine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Autor võib tavaliselt nõuda rikkujalt rikkumise lõpetamist. Kahju hindamine rahaliselt on autori isiklike õiguste rikkumise korral üsna harv. Siiski näeb autoriõiguse seadus ette autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumise korral füüsilise isiku poolt karistuse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilisest isikust rikkuja korral kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi. Karistusseadustik näeb autorsuse rikkumise ehk võõra isiku teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Autoril on õigus nõuda isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Autori varaliste õiguste rikkumine võib aga kaasa tuua märkimisväärse majandusliku kahju, mis avaldub saamata jäänud tulus või otseses varalises kahjus. Autoriõiguse seadus näeb autori varaliste õiguste rikkumise korral füüsilise isiku poolt samuti ette karistuse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilisest isikust rikkuja korral kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi.
Autoriõiguse rikkumine toimub, kui autoriõigusega kaitstud teost kasutatakse (reprodutseeritakse, tõlgitakse, töödeldakse, eksponeeritakse, esitatakse avalikult, levitatakse, edastatakse või suunatakse üldsusele) ilma õiguste omajate nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega.
Autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus ja peer-to-peer (P2P) faili-vahetus." [1, lk 25]
Karistusseadustik (KarS) § 219
§ 219. Autorsuse rikkumine
(1) Võõra isiku teose või teose esituse, samuti võõra leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
KarS § 223
§ 223. Teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldsusele suunamine
(1) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
KarS § 2241
§ 2241. Autoriõiguse rikkumine
(1) Autori või autoriõigusega kaasneva õiguse omaja varalise õiguse rikkumise eest varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
(3) Kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
KarS § 47
§ 47. Rahatrahv
(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
"Autoril on kaks võimalust oma õiguste jõustamiseks:
kriminaalmenetluses;
tsiviilmenetluses.
Eesti karistusseadustikus on sätestatud karistused piraatkoopia valmistamise, ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamise, teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku üldsusele suunamise, piraatkoopiaga kauplemise ning autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamise eest.
Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses ja autoriõiguse seaduses. Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite kohaldamist:
varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine;
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine;
edasisest rikkumisest hoidumine;
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine;
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul;
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;
piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine."
Autoriõiguste seadus (AutÕS) § 19
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 3-2 sätestatud erisusi;
[RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
AutÕS § 22
§ 22. Teose vaba avalik esitamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
AutÕS § 14 lg 1:
§ 14. Autori õigus saada autoritasu
(1) Autoril on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
AutoriÕS § 19:
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 3-2 sätestatud erisusi;
[RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
"Võõrkeelsete õppekavade puhul on õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli pädevuses. Nendel õppekavadel võib õppeasutus alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud tudengitelt nõuda õppeteenustasu ka siis, kui üliõpilane asub õppima täiskoormusel ja täidab kumulatiivselt õppekava täies mahus. Samas on ka siin kõrgkoolil õigus, kuid mitte kohustus hüvitamist nõuda."
Info allikas Haridus- ja Teadusministerium: https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine, 01.05.2022.a.
Eesti Vabariigi haridusseadus § 5:
§ 5. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:
1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;
2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;
3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.
(2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;
2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;
4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;
6) [kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
7) kõrgharidusstandardi kehtestamine.
71) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
8) [kehtetu - RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
9) [kehtetu - RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
10) [kehtetu - RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
Eesti Vabariigi haridusseadus § 31:
§ 31. Haridusasutuste finantseerimine
(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.
(2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.
(4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
Eesti Lennuakadeemia põhimääruse § 14 p 17:
§ 14 Nõukogu:
17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
Eesti Lennuakadeemia põhimääruse § 35 lg 3:
(3) Akadeemial on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: lennundusalane tasemekoolitus ja täienduskoolitus, sealhulgas eksternõpe, teadus- ja rakendusuuringud, lepinguline õppe- ja arendustöö, erialane nõustamine, kirjastamine, erialaste tellimuste täitmine ning üliõpilastele ja õpilastele ühiselamuteenuste osutamine. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.
Et vastata küsimusele, "kas teoseid võib kasutada autoritasu maksmata kuid autorile viidates võõrkeelsel tasulisel õppekaval õppematerjalidena" tuleb eelnevalt vastata järgmistele küsimustele:
Kas sellel võõrkeelsel tasulisel õppekaval:
1) toimub "õppetöö" või "lennundusalane tasemekoolitus või täienduskoolitus" või "lepinguline õppetöö"?;
2) ELA küsib üliõpilaselt raha võõrkeelse õppetöö eest õppekulude hüvitamiseks või teenib kasumit ehk, kas üliõpilase poolt makstav raha on "õppemaks" või "õppeteenustasu", millega üliõpilane hüvitab õppekulusid?;
3) "lennundusalane tasemekoolitus või täienduskoolitus" või "lepinguline õppetöö" viiakse läbi ärilisel eesmärgil? St tulu teenimise eesmärgil?
4) ELA kasutab teoseid ärilisel eesmärgil või õppetööks?
Küsimus: Eesti Lennuakadeemia (ELA) kasutab oma õppetöös illustreeriva materjalina filmi klippe. ELA soovib neid filmi klippe näidata eraõiguslikus TV-saates, mis räägib ELA‑s õppimisest. Kas ja kes peab maksma autoritasu filmi klippide näitamise eest?
Kui eraõiguslik telekanal näitab oma TV-saates ELA õppetöös illustreeriva materjalina kasutatavaid filmi klippe, siis eraõiguslik telekanal ei pea maksma autoritasu (sest näitab ELA õppematerjali) ja ka ELA ei pea maksma autoritasu, sest ELA kasutab neid filmi klippe õppetööks ja esitleb enda õppematerjali. Kui aga eraõiguslik telekanal näitaks neid filmi klippe iseseisvalt ja omal algatusel, siis peaks eraõiguslik telekanal maksma nende filmi klippide näitamise eest autoritasu. See kõik on eeldusel, et selle filmi esilinastusest ei ole möödas juba 50 aastat (vt AutÕS § 74 lg 1 punkt 4), st kui filmi esilinastusest on möödas juba 50 aastat, siis ei pea keegi maksma autoritasu ja filmi näitamine on tasuta, kui aga filmi esilinastusest ei ole möödas 50 aastat, siis peab maksma filmi näitamise eest autoritasu seaduses ettenähtud korras.
AutÕS § 74 lg 1 punkt 4:
§ 74. Autoriõigusega kaasnevate õiguste tähtaeg
(1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
/…/
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.
Alljärgnevad küsimused ja vastused on võetud Aleksei Kelli, PhD artiklist "Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigustest", mis on kättesaadav arvutivõrgus: https://etu.ut.ee/sugis-2011/autorioigustest/, 01.05.2022.a
Üliõpilane võib õppematerjale kasutada teadmiste omandamiseks ehk siis õppimiseks. Kui õpilane on registreerunud e-kursusele, siis on tal õppe-eesmärkidel õigus salvestada ja trükkida e-kursuse õppematerjale.
Õppetöö juurde käib ka loengute konspekteerimine (õppejõu ettekande reprodutseerimine). Ei oma tähtsust, kas üliõpilane kirjutab teksti üles käsitsi, kasutab sülearvutit või siis algul kirjutab käsitsi ja hiljem koostab kirjutatu alusel digitaalse konspekti. Loodud konspekti tohib üliõpilane kasutada õppimiseks. Konspekti levitamiseks, internetti riputamiseks, jagamiseks, müümiseks on vajalik õiguste omaja (reeglina TÜ) nõusolek. Levinud tava kohaselt küsitakse nõusolekut loengukonspekti jagamiseks kaasüliõpilastele õppejõult. Formaal-juriidiliselt ei ole see päris korrektne, kuna TÜ IO põhimõtete kohaselt kuuluvad autori (õppejõu) varalised õigused (õigus levitada) loengutele ülikoolile. Samas on see tava laialt levinud. Minimaalne, mida üliõpilane peaks tegema, kui soovib oma konspekti kaasüliõpilastega jagada, oleks nõusoleku küsimine vastavalt õppejõult.
Loengukonspekt audio- või videona ei ole autoriõiguslikult teisiti käsitletav kui kirjalik konspekt. Selle järgi tohib üksnes õppida ning kõigeks muuks (levitamine, internetti panek jne) on vajalik nõusolek. Õppejõu lindistamise, aga eriti filmimise lubatavus tema nõusolekuta on vaieldav küsimus. Antud artikli autor on siiski seisukohal, et tulenevalt isikuõiguste kaitsest eeldab korrektne lähenemine asjassepuutuvate isikute (õppejõud ja ka üliõpilased, kes on lindile jäänud) nõusolekut.
Alljärgnevad küsimused ja vastused on võetud Aleksei Kelli, PhD artiklist "Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigustest", mis on kättesaadav arvutivõrgus: https://etu.ut.ee/sugis-2011/autorioigustest/, 01.05.2022.a
Õppejõu õigused seoses üliõpilase loodud materjaliga (referaat, eksamitöö, uurimus) piirduvad sellele hinnangu andmise ehk hindamisega. Avaldamise üle (nt kogumikuna trükkimine) õppejõul otsustamisõigus puudub. Selleks tuleb küsida üliõpilase nõusolek. Näiteks võib kursuse algul leppida kokku, et hiljem ühiselt arutatakse koostatud referaate, üliõpilased retsenseerivad üksteise töid jm.
Üliõpilastööde edaspidiseks kasutamiseks tuleb küsida tudengite nõusolekut. Viitamine autorile, kelle teost kasutatakse, on elementaarne akadeemilise kultuuri osa, mis on ka õiguslikult tagatud.
Foorumikirjade salvestamises ja kasutamises (mida nendega konkreetselt teha kavatsetakse) tuleb kokku leppida juba kursuse alguses. Kui osalejad on sellega nõus, siis võib ka õppejõud neid kirju edaspidi kasutada oma kursuse läbiviimisel.
Kui üliõpilane tuvastab, et õppejõud või keegi kaasüliõpilastest rikub tema autoriõigusi, siis esimese asjana võiks pöörduda selgituste saamiseks rikkuja poole. Kui see ei aita, siis järgmisena võiks pöörduda teaduskonna ja/või ülikooli juhtkonna poole. Kõige viimane võimalus on loomulikult kohus, kuid akadeemiline kogukond peaks püüdma oma probleemidele lahendust leida kõigepealt ikkagi organisatsiooni sees.
Autoriõigus teosele (kodutöö, uurimus, lõputöö, jne) kuulub selle autorile ning ta võib seda kasutada millal ja kuidas tahab (sh. pärast õpingute lõppu).
Võimalik ühisautorsus on keskseks küsimuseks teoste puhul, mille valmimisse on panustanud teised isikud (juhendaja, keeletoimetaja, tõlkija, kujundaja). Autoriõigus näeb ette üldise põhimõtte, mille kohaselt „autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele“ (AutÕS § 30 lg 6). Kui lõputöö juhendaja panus on enamat kui tehnilise abi andmine ning juhendaja teeb näiteks juurdekirjutusi, parandab töö struktuuri, täpsustab hüpoteese, siis võib öelda, et juriidilises mõttes on tegemist ühisautoritega, ehkki tulenevalt akadeemilisest tavast ei märgita juhendajat ühisautorina.
Kui teos põhineb ühisautorsusel, siis selle edasine töötlemine ja kasutamine saab toimuda ainult ühisautorite kokkuleppel.
Õppeprotsessist tehtud videosalvestist tohib kasutada õppematerjalina eeldusel, et asjaosalised on nõus. Selguse huvides ning vaidluste vältimiseks on parem, kui nõusolek on kirjalik.
Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Aadrat, T., Pohlak, R., Urmet, A.. Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. Kättesaadav arvutivõrgus: www.digar.ee Download pdf, 02.09.2022.a.
Karistusseadustik, https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022025
Autoriõiguste seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/128122021003
Haridus- ja Teadusministerium: https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine, 01.05.2022.a.
Eesti Vabariigi haridusseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003
Eesti Lennuakadeemia põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/118112021005
Aleksei Kelli, Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigustest, https://etu.ut.ee/sugis-2011/autorioigustest
Autoriõiguse seadus (Riigiteataja)
Õppematerjalide autoriõigus (Hans Põldoja, 2016)
Üliõpilane ja autoriõigus (Aleksei Kelli, Juridica, 2020)
Teiste autorite tööde ja avatud sisulitsentside kasutamine õppetöös (TÜ)